Kordan ennast, aga tore on alati koju tulla. Türklaste raudlinnuga Eestimaale maandudes oli näha talve valgeid riismeid. Aga päike oli kuue ajal veel kõrgel ja õhus oli õhku, mida hingata.
Lennujaamas vaatas vastu suur kaelkirjak kutsudes Tansaaniasse, safarile. Huvitav, et enne minekut teda ei märganud.
Paraku selgus lennujaamas, et pagas meiega koos koju ei jõudnud. Vist jäi ootele Nairobi. Loodame, et leitakse üles ja saadetakse koju. Reisimuljed õnneks alles ja endaga, neid ei saa keegi võtta, küll aga jagada. Viimast, oma mätta otsast, püüdsingi teha. Pagasis on ainult asjad.
See, mida me näeme, näitab, kuidas me näeme.....
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar