Ühendolemine

  

Päevad pole vennad ja see on ilmselt samamoodi igas maailma nurgas.  

   Võtsin reisile kaasa kingiks saadud raamatu " Kliima.Uus lugu". Pole lihtne lugemine ja kaugele pole jõudnud, kuid mõtlemapanev.

     Ja tänase päeva alapealkiri võiks olla sealt raamatust laenatud mõte "ühendolemisest".   Hulgaliselt loomi suundub rahulikult hommikul sööma e kodunt ära, sebrad, antiloobid,kaelkirjakud, elevandid. Igaüks oma peres e karjas ja õhtul tagasi.  Kõik koos, häirimata teisi , igaüks oma reeglite ja tavade järgi.

 Selles  liikumises oli ilu, rahu ja vabaduse tunnetatud paratamatus. Selles oli ühendolemist.

   Õhtaspoole nägime  kümmet lõvi. Laisklemas. Sealsamas ka suured karjad kabjalisi ja elevandid, noored ja vanad. Ühel päeval on keegi neist ilmselt lõvide toidulaual, tavaliselt nõrgim lüli, aga täna toimetas igaüks omasoodu.

    Jõehobu sõi rohtu, raisakotkad kümnekesi tuulutasid tiibu, sajad flamingod pea  maas kõvera nokaga vees.

    Veel tuli mõte, et eesti loomad ju nii  suurtes karjades ei ela ja ei rända. 🦓🐒🦁🦛 

     Kas meie loomadki rohkem individualistid ?  Rebase Rein muudkui märgistab oma territooriumi, kus ta üksi elab.