Keenia

    Kuna on internet laen mõned fotod Keenia inimestest

No ega nad ikka päris elus enamus nii riides ei käi, see oli masai külas, aga  fotod ju kenad, nagu meil mõnel  setode üritusel🐒

Hakuna matata

  Pildi alapealkiri võiks olla, ilusad pepud, kas teadsid, et sebra lapsed eristavad ja tunnevad vanemaid pepude järgi 🦓

Hakuna matata võiks tõlkida võru keeles, aigu om, olõ ei kipõ või dont worry , inglise keeles. Universaalne väljend Aafrika iseloomustamiseks. Mõned näited allpool.

  - safaril sõidame kolme džiibiga,millest üks kaevus eile õhtupoolikul kõhuli mutta.  Selgus, sellel nelivedu ei tööta.Teine  autojuht asus appi. Selgus tross on, aga hädine, et mitte öelda, sitt.

Kolme auto peale oli üks labidas ja üks tross, mis eesmärki ei täitnud, sest oli tross ainult nime poolest. Pusisime seal paar tundi,  eestlastena proovisime ka õpetada, ei tulnud välja, aga lõpuks saime selle auto ikka porist välja. Mehed olid mudased, aga õnnelikud ja rahul, keegi ei läinud närvi.

  Rohkem ei saa kirjutada, sest meie aias  pimedas kõnnivad hipod ehk jõehobud, kõik on juba vaatamas käinud, lähme ka

 Pimedas nad nimelt tulevad veest välja, võib minna pildistama ainult koos turvaga, ohtlik  ja suur loom, kusjuures kõige rohkem inimesi saabki viga hipode rünnakute tõttu, väidetavalt.  Hobu ise rohusööja🦛

Jõehobu puu all nosib rohtu, muruniidukit pole vaja

    

Haigutav jõehobu,😅

Jambo e hei või tsau

 

 Masai Mara  rahvuspargis 

 Oli suur liiklus,

 Tasandikul rohi  tasakesi kiikus ,

  Suured karjad kabjalisi 

     liigutasid kõrvu

  Jambo mambo, jambo mambo.

  Tüügassead amokki jooksid 

  Sabad sirged seljas 

  Elevandid vaatsid seda ,

  Kihistasid  kihva-

  Küll see oli vahva.

  Lõvi valvas murtud saaki 

  Kihvad verest märjad,

  Geparditel rohus  siesta ,

 pärast seda - vaja  kusta ,

 Jambo mambo, jambo mambo.

 Linde oli suuri väikseid 

 kotkas istus pesal ,

Sekretärgi kohal,

 Jaanalinnud huupi jooksid 

 Paljastades reisi 

 Seda kõike kõrgelt kaetas 

 Kirjak kaunilt kirju,

 Issand anna olla 

 Loomi nõnda palju.

 Minagi seal loomi kaesin 

 Hüüdsin kaege ahvi,

Kurat, lähemale jõudsin 

Kakavärvi kuhil, 

välja tuli- olid -

teremiidid  ainult,

Jambo mambo, jambo mambo.

 Selline vemmalvärss siis külastusest pargis, palju jäi veel kaadri taha🐦

     Tegelikult lamaski lõvi rahulolevalt saagi kõrval ja mina vahtisin binokliga tema kahte kollast kihva, siis läks lõvi jooma, jõi palju ja pikalt ja siis teise lõvi manu pikutama🦁

Jambo

 

         Selle foto alapealkiri on tango.

        Looduses on kõik tasakaalus.

        Täna tõeline safaripäev, üle ootuste palju loomi nägime. Lõvid, gepardid, kaelkirjakud, elevandid, hulga ilusaid sõralisi, linde , aga selle kohta ketrab peas lullu.

          Kui sa armas sõber  plaanid safarit, siis võta kaasa hea binokkel. Meil oli.

Binokkel võimaldas vaadata lõvile otse silma ja suhu, imetleda gepardi täppe ja kaelkirjaku imelisi mustreid , lisaks veel sõraliste  sarvi, kehakatet ja muskleid,  elevantide kihvu ja kortse  ning suumida linde. Fotoka jätsin koju, seega fotod ainult telefonist.   Püüan lisada  mõned fotod ja seeläbi tänased emotsioonid.

  

   

Mina rahvatantsu ansamblis

 

Masaid

Ok

     Täna hakkasime liikuma rahvuspargi poole, sõit oli pikk. Meie autojuht on ladna, aga õudne flegma. Mina püüdsin ikka juttu ajada , muuhulgas märkasin, et jääb nagu tukkuma. Ise ütles et kõik on ok, pakkusime kommi ja muudkui sõitsime,  teede ääres lehma ja kitsekarjad ja muudkui sõitsime. Ja järsku justkui une pealt  pidas juht auto kinni ja näitas mingeid väikseid sõralisi. Tekkis elevus. Sõitsime edasi ja ennnäe imet, meie juht nägi  teest eemal põõsastes kaelkirjakute päid. Ja tõesti seal nad olidki, kohe kuuekesi. Põõsastes, loodusega täiesti ühte sulanud, liigutasid kõrvu ja päid. 

    Siis selline magava autojuhi juhtum. 

    
   Lõpuks jõudsime   masaide juurde, need on need hüppavad pikajalgsed  , kohalik hõim. Kahjuks internet kehv ja videot ei saa üles laadida. Üknes mõned fotod. Homme varahommikul sundume päris safarile.

Inimesed

 Siinkohal  jälle üks mälestus. Mina olin kas 6ndas  või  7ndas, õde 2 aastat  noorem. Läksime sugulastega  Murmanski, vahepeatus oli Leningradis, milline meie jaoks siis oli ikka tõeline  suurlinn. Seal väisasime ka kaubamaja oli see nüüd GUM  või see teine. 

     Ühel hetkel avastasid tädi  ja onu, et õde kadunud. Tekkis väike paanika. Eks nad hakkasid siis otsima...ja me leidsime ta. 

 Oli teine käsipõsakil leti peal  ja sõna otses mõttes imetles ennast unustavalt neegripoissi. Ilmselt  oli too siis Lenskas õppiv sõbraliku riigi  merekooli kursant.. Me kumbki polnud enne musta meest näinud. 

     Siin on kõik  inimesed mustad, kui meie augustiööd.. ja aigu näil om, kiireid liigutusi väga ei tee.

     Aafrikas aeg tuleb. Suundume varsti linnast ära safarile ja teadmata täiesti, kas vahepeal  üldse saab midagi postitada.