neljapäev, 31. märts 2022

See, mida me näeme, näitab kuidas me näeme.



                                                            ( Tutimütsid ruulivad ) 

     Kordan ennast, aga tore on alati koju tulla.  Türklaste raudlinnuga  Eestimaale  maandudes oli  näha  talve valgeid  riismeid. Aga päike oli kuue ajal veel kõrgel ja õhus oli õhku, mida hingata. 

      Lennujaamas  vaatas  vastu suur kaelkirjak kutsudes Tansaaniasse, safarile.   Huvitav, et enne minekut teda ei märganud.  

       Paraku selgus lennujaamas, et  pagas meiega koos koju ei jõudnud. Vist  jäi ootele  Nairobi. Loodame, et leitakse üles  ja saadetakse  koju. Reisimuljed õnneks alles ja endaga, neid ei saa keegi võtta, küll aga jagada. Viimast, oma mätta otsast,  püüdsingi teha. Pagasis on ainult asjad.

       See, mida me näeme, näitab, kuidas me näeme..... 

     

teisipäev, 29. märts 2022

Õppetund

 



Keeniasse reisimiseks   peab vaktsineerima kollapalaviku vastu.

    Hea lugeja, kui sa loodad, et lähed reisile bürooga ja ainult klikid "broneeri" ja  ok, siis nii ikka ei ole. Kui sa ise enne broneerimist  omale selgeks ei tee, mis vaktsiini vaja ja  kas /kuidas seda saab, võid olla täbaras olukorras- nagu meie.  

    Olukorras :

   Ja siis saad teada, et vaktsiini Eestis ei olegi, heal juhul kusagil naaberriigis.

    Ja siis saad teada, et reisibüroo tegeleb reisi korraldusega, vaktsineerimine on sinu enda asi.

    Ja, et sa ei tee piisavalt koostööd, kõigil teistel juba on.

     Ja sa oled omal riisikol nõus reisi ära jätma ja vaidluseks valmis.

      Ja siis aetakse asja " kõige kõrgemal tasemel", ja kusagil külmkapis on siiski mõned vajalikud vaktsiinid saadaval.

       Ja siis sa sisened riiki ja keegi ei küsigi, kas sa oled kollapalaviku vastu ka vaktsineeritud või mitte.

      Õppetund mulle endale. Eeltöö tuleb endal enne ära teha, kui reisi broneerid, sest alati ei pruugi " kõige kõrgemal tasemel" ka vajalikku leiduda.


 Lisatud fotol (üleval) panevad kaks töömeest kõige kõrgemal tasemel  akut. Pärast seda, kui kahel päeval järjest oli kümnest elamine pime ja mul ei olnud enam hakuna matata🥴


               All, väga ilus ja sümpaatne sisalik.

esmaspäev, 28. märts 2022

Noppeid ja ääremärkusi


Pildil on värvikas mama ( häälda maama), ka minu poole pöörduti sellise tiitliga. Mitte proua ega midagi muud. See pidi olema selline auväärne tiitel, esteks  oli   pöördumine  kõrvale harjumatu.

    - Keenias on mustreid ja värve ja see on lahe. Ümberringi võib olla  pehmelt väljendades pasameri, aga nöörid on värvilist pesu täis. 

       Prouad ja kõik teised ka kannavad värve ja mustreid, tundub et tööl, kodus ja puhkehetkel . Isegi  pea on teinekord sinine.




       


    - värvilised  ja ägedalt tuunitud on ka neljarattalised. Bussidega ei sõida ainult inimesed, busside peal sõidutatakse koju ka ostetud kaupa ja see kõik on katusel loomulikult.



        
     Need ägedad jalad ja jalanõud kuuluvad noormehele.

      

          2  sõpra-

noormehed tänavalt tagantvaates.


      Peaasi on müts ja uskuge või mitte üsna tihti värviline  tutimüts. 30ne kraadises palavuses, ei mahu mulle pähe. Mul higistab pea ilma mütsita, aga et ma siin sellist mütsi suudaks kanda, ei kujuta ette. Mütsid on ilusad, paistavad kaugele ja kui neid värvilistes  talvemütsides mehi näen meenub mulle ikka jälle reporter Ragnar Kond. Lahe😉

      - neeger ei ole minu jaoks sõimusõna, mina olen valge inimene, siin on mustanahalised, kes vees  kui mustikad☺️

 -valge inimesena tahaks ikka pruuniks🤔🤔 Kui ajasin juttu ühe masai noormehega, siis ta katsus mu eksootiliselt valget nahka. Ilmselt tema tahaks valgemaks saada😉

   - ookeani vesi oli täna +34 kraadi, supp põhimõtteliselt, kas see ongi kliima soojenemine🌀


- laps on kaasas ja ema lähedal. Lapsevankreid  pigem ei näinud. 

- kõik aafriklased ei ela slummides ja ei ole vaesed,  nad saavad  koos perega nautida elu all inclusive

   


   - magada võib kus iganes.

  - minu mees räägib alati usutavalt asjadest, mida ta täpselt ei tea ja mina jään uskuma🤔🤭😝

pühapäev, 27. märts 2022

Keenia on suur loomaaed

 


Tänaseks on safarid ühel pool. Loomi on siin kõikjal. Esteks on palju kariloomi. Suured karjad lehmi, lambaid ja kitsi, omapäi ja koos karjastega,  viimased enamasti poisiohtu noormehed.Karja sees ka  mõni eesel ja muidugi koerad. Lisaks siis  nn mitte kodustatud metsloomad. Ahve võib kohata tee ääres ja hotelli man.Elevandid on ka väga tavalised ja sebrad.

   Mida safari lõpuks öelda. Külastasime kolme eriilmelist loodusparki. Tasandikul on loomad hästi näha, põõsastega pargis on loomade nägemine õnnemäng. Meil vedas, suur viisik nähtud.  Looduses, oma elukeskkonnas loomi jälgida on suur privileeg, mille eest tulebki maksta.  Pargis vaatlusel kuuled loomade hääli, kuidas nad tegelikult häälitsevad, näiteks  rohmakas jõehobu või sebra. 

  Ja saadki aru, et iga loom on väga omanäoline, ei ole kahte ühesugust kaelkirjakut. Küll nad olid ilusad.🦒

    Omaette nähtus on loomade sabad. Väikeste Thomson antiloopide saba käib nagu klaasipuhastaja, sebrade sabad nagu seinakella pendel, ja tüügassigade sabad on joostes püsti kui pintslid, süües saba maas, ja  kaslaste sabad on nähtus omaette .  Saba  nii gepardil kui leopardil lõpeb keeruga...  Paraku jäi sabakeele süvalugemideks  vähe aega.

   

Pimeduse saabudes on hulganisti hääli, lausa kontsert. Ühel ööl tundus mulle, kuulsin hüääni.


laupäev, 26. märts 2022

Leopardiga lõppenud safarid



        Tema oli ainukesena relvastatud kaitse all. Tiirutasime kaua, enne kui tabasime. Tema on tõesti  kõvasti kaitstud loom.

  










        Safaride lõpuks  nägime otsekui juhuslikult ka leopardi. Kaunitar  läks ringkäigule. Kõik oli ootamatu , haarasin telefoni -tulistasin, ei olnud midagi aega sättida.Hiljem ilmnes, et olin ainuke, kes leopardi pildile sai.See oli ilus lõpp safaridele

reede, 25. märts 2022

Ühendolemine

  




Päevad pole vennad ja see on ilmselt samamoodi igas maailma nurgas.  

   Võtsin reisile kaasa kingiks saadud raamatu " Kliima.Uus lugu". Pole lihtne lugemine ja kaugele pole jõudnud, kuid mõtlemapanev.

     Ja tänase päeva alapealkiri võiks olla sealt raamatust laenatud mõte "ühendolemisest".   Hulgaliselt loomi suundub rahulikult hommikul sööma e kodunt ära, sebrad, antiloobid,kaelkirjakud, elevandid. Igaüks oma peres e karjas ja õhtul tagasi.  Kõik koos, häirimata teisi , igaüks oma reeglite ja tavade järgi.

 Selles  liikumises oli ilu, rahu ja vabaduse tunnetatud paratamatus. Selles oli ühendolemist.

   Õhtaspoole nägime  kümmet lõvi. Laisklemas. Sealsamas ka suured karjad kabjalisi ja elevandid, noored ja vanad. Ühel päeval on keegi neist ilmselt lõvide toidulaual, tavaliselt nõrgim lüli, aga täna toimetas igaüks omasoodu.

    Jõehobu sõi rohtu, raisakotkad kümnekesi tuulutasid tiibu, sajad flamingod pea  maas kõvera nokaga vees.


    Veel tuli mõte, et eesti loomad ju nii  suurtes karjades ei ela ja ei rända. 🦓🐒🦁🦛 

     Kas meie loomadki rohkem individualistid ?  Rebase Rein muudkui märgistab oma territooriumi, kus ta üksi elab.

     

       

neljapäev, 24. märts 2022

Amboseli rahvuspark

 


     Sõitsime jälle pikalt ja jõudsime uude parki Amboseli. Park ise Kilimanjaro  jalamil Tamsaania piiri ääres. Homme safari.

      Oma päeva võtaks kokku haikus.

          Põhi alt, pikk sõit 

          Kannatasin ära kõik 

          Olen dieedil.


      Hea tahtmise juures saate aru. Lebotamise õhtaspoolik õnneks.









See, mida me näeme, näitab kuidas me näeme.

                                                            ( Tutimütsid ruulivad )       Kordan ennast, aga tore on alati koju tulla.  Türk...