Noppeid ja ääremärkusi

Pildil on värvikas mama ( häälda maama), ka minu poole pöörduti sellise tiitliga. Mitte proua ega midagi muud. See pidi olema selline auväärne tiitel, esteks  oli   pöördumine  kõrvale harjumatu.

    - Keenias on mustreid ja värve ja see on lahe. Ümberringi võib olla  pehmelt väljendades pasameri, aga nöörid on värvilist pesu täis. 

       Prouad ja kõik teised ka kannavad värve ja mustreid, tundub et tööl, kodus ja puhkehetkel . Isegi  pea on teinekord sinine.

       

    - värvilised  ja ägedalt tuunitud on ka neljarattalised. Bussidega ei sõida ainult inimesed, busside peal sõidutatakse koju ka ostetud kaupa ja see kõik on katusel loomulikult.

        

     Need ägedad jalad ja jalanõud kuuluvad noormehele.

      

          2  sõpra-

noormehed tänavalt tagantvaates.

      Peaasi on müts ja uskuge või mitte üsna tihti värviline  tutimüts. 30ne kraadises palavuses, ei mahu mulle pähe. Mul higistab pea ilma mütsita, aga et ma siin sellist mütsi suudaks kanda, ei kujuta ette. Mütsid on ilusad, paistavad kaugele ja kui neid värvilistes  talvemütsides mehi näen meenub mulle ikka jälle reporter Ragnar Kond. Lahe😉

      - neeger ei ole minu jaoks sõimusõna, mina olen valge inimene, siin on mustanahalised, kes vees  kui mustikad☺️

 -valge inimesena tahaks ikka pruuniks🤔🤔 Kui ajasin juttu ühe masai noormehega, siis ta katsus mu eksootiliselt valget nahka. Ilmselt tema tahaks valgemaks saada😉

   - ookeani vesi oli täna +34 kraadi, supp põhimõtteliselt, kas see ongi kliima soojenemine🌀

- laps on kaasas ja ema lähedal. Lapsevankreid  pigem ei näinud. 

- kõik aafriklased ei ela slummides ja ei ole vaesed,  nad saavad  koos perega nautida elu all inclusive

   

   - magada võib kus iganes.

  - minu mees räägib alati usutavalt asjadest, mida ta täpselt ei tea ja mina jään uskuma🤔🤭😝