Tänaseks on safarid ühel pool. Loomi on siin kõikjal. Esteks on palju kariloomi. Suured karjad lehmi, lambaid ja kitsi, omapäi ja koos karjastega, viimased enamasti poisiohtu noormehed.Karja sees ka mõni eesel ja muidugi koerad. Lisaks siis nn mitte kodustatud metsloomad. Ahve võib kohata tee ääres ja hotelli man.Elevandid on ka väga tavalised ja sebrad.
Mida safari lõpuks öelda. Külastasime kolme eriilmelist loodusparki. Tasandikul on loomad hästi näha, põõsastega pargis on loomade nägemine õnnemäng. Meil vedas, suur viisik nähtud. Looduses, oma elukeskkonnas loomi jälgida on suur privileeg, mille eest tulebki maksta. Pargis vaatlusel kuuled loomade hääli, kuidas nad tegelikult häälitsevad, näiteks rohmakas jõehobu või sebra.
Ja saadki aru, et iga loom on väga omanäoline, ei ole kahte ühesugust kaelkirjakut. Küll nad olid ilusad.🦒
Omaette nähtus on loomade sabad. Väikeste Thomson antiloopide saba käib nagu klaasipuhastaja, sebrade sabad nagu seinakella pendel, ja tüügassigade sabad on joostes püsti kui pintslid, süües saba maas, ja kaslaste sabad on nähtus omaette . Saba nii gepardil kui leopardil lõpeb keeruga... Paraku jäi sabakeele süvalugemideks vähe aega.
Pimeduse saabudes on hulganisti hääli, lausa kontsert. Ühel ööl tundus mulle, kuulsin hüääni.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar